Laste lood

Markus 

Markusel (sünniaasta 2011) on diagnoositud harva esinev kaasasündinud neurogeneetiline häire nimega Angelmani sündroom, mis on tingitud muutustest 15. kromosoomis. Haigust esineb ühel lapsel 50 000-st ning seda iseloomustavad intellektuaalse ja füüsilise arengu mahajäämus, unehäired, krambid, jõnksulised liigutused (käte plaksutamine), kõnetus, kehatüve ataksia ja hüperaktiivsus koos rõõmsameelsusega. Markusel on lisaks ka epilepsia, mis õnneks allub üsna hästi ravile.

Angelmani sündroomiga lapsed on väga suure hooldusvajadusega. Markus on haigusest tingituna ka äärmiselt aktiivne laps, kes vajab pidevat järelevalvet, et ta ei teeks viga ei endale ega teistele. Lasteaias poiss ei käi, sest ei suutnud sealse keskkonnaga harjuda.

Markus on alates teisest eluaastast käinud ratsutamisteraapias, mis on mõjunud väga hästi poisi füüsilisele arengule, sh tasakaalule ja osavusele. Kahjuks aga ei ole järjepideva teraapia eest tasumine perele jõukohane. Lisaks vajab pere abi, et võimaldada lapsele tegevusterapeuti/hoidjat, kes on valmis 2-3 korda nädalas kodus Markusega tegelema.

Lastefond katab Markuse ratsutamisteraapia ja tegevusterapeudi/hoidja teenuse kulud aasta jooksul kokku ligi 4950 euroga, millest 300 eurot panustab omalt poolt poisi isa töökoht Sirowa Tallinn AS.

Vaata videot
Story image

Hanna-Brita

Hanna-Brita (sünniaasta 2010) sündis enneaegsena. Sellest tulenevalt on tüdruk liitpuudega: tal on lihastoonuse häire koos lihastoonuse langusega ning arengupidurdus. Hanna-Brita ei kõnni iseseisvalt ega räägi. Abistamisel suudab ta jalgadele toetuda ja kõndida.

Hanna-Brita arengule on väga vajalikud erinevad arendavad teraapiad. Häid tulemusi on andnud ratsutamisteraapia, mis on vajalik näiteks tasakaalu parandamiseks. Eripedagoog teeb tüdrukuga tööd kognitiivsete protsesside arendamiseks ning üldise arengu toetamiseks. Lisaks on lapsele vajalik tegevusteraapia ning füsioteraapia. Teraapiate järjepidev võimaldamine on perele üle jõu käiv.

Seetõttu katab Lastefond Hanna-Brita ratsutamisteraapia kulud aastas 780 euroga, eripedagoogi teenuse maksumuse ligi 3000 euroga ning füsio- ja tegevusteraapia teenuse hinna 2000 euroga. Ratsutamisteraapia maksumuse eest tasumiseks on 200 euroga andnud oma panuse ka kohalik omavalitsus.

Vaata videot
Story image

Rusten

Rusten (sünniaasta 2007) on raske puudega poiss, kellel on diagnoositud Aspergeri sündroom ja ekspressiivne kõnehäire.

Sellest tulenevalt on lapsel suured probleemid sotsiaalsetes olukordades toimetulekuga. Tema igapäevategemisi takistavad sundtegevused, mis võtavad järjest enam aega ning segavad aina rohkem igapäevaseid tavategevusi nagu kodust väljaminek, koolitundides toimetulek ja õhtul magamaminek.

Rustenil esineb raskusi toimetulekuga uutes olukordades ja rohkete stiimulitega keskkonnas, kus tekivad väsimus ja pingeolukorrad ning eelnevast tulenevalt raskused emotsioonide valitsemisega. Aspergeri sündroomist tingituna on ta enesekeskne ega oska leida kompromisse konfliktiolukordades ning arvestada kaaslaste vajadustega. Puudujäägid on teiste inimeste motiivide, reageeringute, seisukohtade ja emotsioonide tajumises. Rusten ei suuda ennast piisavalt väljendada, et selgeks teha oma mõtteid ja soove. Ta on tundlik erinevale keskkonnamürale ja kui olukord on tema jaoks ebaselge, siis võib ta käituda agressiivselt. Ta vajab kohanemiseks palju individuaalset tähelepanu, lihtsaid ja arusaadavaid reegleid, kindlat rutiini ja struktuuri igapäevastes tegevustes.

Arsti hinnangul võiks Rusteni ülemäärase ärevuse ja sundkäitumise leevendamisel ning sotsiaalsete oskuste arendamisel olla positiivne mõju ratsutamisteraapial, mida ta soovitab kasutada ühe terapeutilise võttena poisi raskustega toimetulekul.

Lastefond katab Rusteni ratsutamisteraapia kulud aastas 1070 euro ulatuses, millele panustab kohalik omavalitsus lisaks 130 eurot.


Story image

Jaak

Jaagul (sünniaasta 2008) on pervasiivne arenguhäire ehk autistlikud käitumisjooned ja kõnearengu probleemid. Seetõttu pole poisi kõne eakohaselt arenenud, teiste inimestega suhtlemine on takistatud ning keskendumisvõime ja tähelepanu kehv.

Autismispektri häirega inimesi iseloomustavad eelkõige suhtlemisraskused, omapärane suhtlemisviis, probleemne arusaamine teiste inimeste emotsioonidest, soovidest, jäikus eluviisides ja mõttelaadis, stereotüüpsed ehk korduvad ja sügavad huvid, harjumused ja käitumised. Neil on vähene võime näha tervikut ja konteksti ning võib olla raske taluda ootamatuid olukordi ja kohaneda muutuste, uue keskkonna ja inimestega.

Jaak on aga väga musikaalne, tal on hea rütmitaju, muusikaline kuulmine ning peab hästi viisi. Erinevad viisid ja helid jäävad talle võrreldes muude asjadega paremini meelde.

Autistlike laste puhul on väga oluline arvestada nende tugevaid külgi ja huvisid. Jaagu puhul on see muusika, mistõttu soovib Jaak väga käia muusikateraapias. Muusikateraapia on hea viis poisi kognitiivsete ja suhtlemisoskuste arendamiseks. Muusikateraapia abil saab arendada vastastikust suhtlemist, tähelepanu koondamist ja keskendumist ühele asjale korraga. Kõnearengule mõjub toetavalt nii muusika kuulamine, laulmine kui ka koos musitseerimine. Autistlike joonte puhul on sagedane probleem tähelepanu hajumisega seotud käitumine, mida saab tasakaalustada korrapärase rütmiga muusika kuulamise ja loomisega.

Muusikateraapia kuulub loovteraapiate hulka. Nii nagu ka paljud teised loovteraapiad on muusikateraapia suuresti mitteverbaalne. Antud asjaolu teeb teraapia võimalikuks ka niisugustele inimestele, kes ei ole võimelised või ei soovi end verbaalselt väljendada. Samuti on emotsioone lihtsam ja ka turvalisem väljendada muusikas kui sõnade abil.

Erivajadustega inimeste puhul aitab muusikateraapia parandada ja arendada sotsiaalseid oskusi, arendada tähelepanu- ja keskendumisvõimet, korrastada tundeelu, parandada motoorseid oskusi ja kehatunnetust.

Muusikateraapia on mujal maailmas andnud väga häid tulemusi, tuginedes paljudele uurimistöödele ning terapeutide kogemusele. Muusikateraapiat rakendatakse nii vaimse kui ka füüsilise puudega inimeste puhul (nt autism, PCI, kõnehäired, Rett sündroom jt). Muusikateraapia on ka Eestis üha arenev teraapia vorm.

Jaagu muusikateraapia eest aitab tasuda Lastefond aasta jooksul ligi 1500 euro ulatuses, millele panustab kohalik omavalitsus lisaks 130 eurot.

Vaata videot
Story image

Keira

Keira (sünniaasta 2005) on Downi sündroomiga tüdruk, kel on kaasasündinud südamerike vasaku vatsakese puudulikkusega. Südamerikke tõttu esineb tüdrukul ka kopsuhüpertensioon (haigusseisund, mida iseloomustab vererõhu kõrgenemine kopsu veresoonkonnas), noorte artriit, kusepõie funktsiooni häire, kuulmislangus ja nägemisteravuse langus. Tingituna Downi sündroomist on Keiral madal vererõhk ja motoorne kohmakus. Kõik see põhjustab erinevate funktsioonide häireid, mistõttu on lapsel suurem vajadus igapäevaseks kõrvalabiks ja juhendamiseks.

Keira on alates 3. eluaastast käinud ratsutamisteraapias, mis aitab muuhulgas parandada üldist füüsilist võimekust, koordinatsiooni, tasakaalu, rühti, peenmotoorikat ja tunnetust ning lisaks ka lõõgastab ja lõdvestab. Teraapia suurendab motivatsiooni ja annab edu-elamuse. Ratsutamisteraapia on alternatiivne teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- ja psühhoteraapiale ning on Keirale väga hästi mõjunud.

Lastefond toetab Keira ratsutamisteraapia kulusid 880 euroga aastas, millele panustab kohalik omavalitsus lisaks 200 eurot.

Story image

Siim

Siimul (sünniaasta 2006) on diagnoositud Aspergeri sündroom ning tema peamised probleemid ilmnevad sotsiaalse suhtlemise valdkonnas, sest lapse arusaam sotsiaalsetest olukordadest on vähene. Samuti on tal raske toime tulla rohkete stiimulitega keskkonnas, eelkõige koolis, kus tekivad väsimus, pingeolukorrad, raskused emotsioonide valitsemisega ning eelnevast tulenevalt ka raskused käitumise kontrollimise ja organiseerimisega. Siim on ettearvamatu ning motoorselt äärmiselt rahutu.

Puudujäägid on ka teiste inimeste motiivide, reageeringute, seisukohtade ja emotsioonide tajumises ning Siimule valmistab raskusi meeskonnas tegutsemine ning reeglitest ja kokkulepetest kinni pidamine. Poiss väldib silmsidet ning tema jaoks on keeruline uute inimestega kohanemine, mis ei pruugi alati õnnestuda. Võõra inimesega ei ole nõus alguses vestlema ja vaikib. Lapsega võib saada kontakti mõne tegevuse kaudu.

Siim on alates 2016. aasta sügisest käinud ratsutamisteraapias, mis on talle väga hästi mõjunud: teraapia tulemusena on pikenenud tema silmkontakti aeg ja see ei tekita talle enam sisemist pinget. Ratsutamisteraapia jätkamine on vajalik edasiste eesmärkide täitmiseks: julgustada rääkimist, tõsta enesehinnangut ja suurendada omaalgatust tegevustes, vähendada sisemist pinget uutes olukordades ning pikendada veelgi silmkontakti aega.

Järjepideva teraapia võimaldamiseks toetab Lastefond Siimu ratsutamisteraapia kulusid 1080 euroga aastas, millele panustab kohalik omavalitsus lisaks 200 eurot.

Story image

Ilja

Ilja (sünniaasta 2008) on sügavalt autistlik poiss, kelle diagnoosiga kaasuvad olulised arenguprobleemid kõikides psüühilise arengu valdkondades, sh kõnes ja kognitiivses arengus. Lapse suhtlusvõime ümbritsevaga on puudulik, kuna tal puudub kõne ning ta oskab vaid aeg-ajalt häälitseda. Lisaks esinevad tal afektiivsed puhangud ning emotsionaalne labiilsus tingituna aistingute ülierksusest ja raskustest kohaneda uute olukordade ja inimestega.

Poisi arengu toetamiseks on vajalik ratsutamisteraapia, mis mõjub hästi lastele, kel on raskusi suhte loomisel ümbritseva maailmaga ning esinevad ülitundlikkusreaktsioonid erinevatele aistingutele.

Kahjuks käib perele järjepideva teraapia võimaldamine üle jõu. Seetõttu aitab Lastefond katta poisi ratsutamisteraapia kulud 1400 euroga aastas, millele panustab pere ise aastas lisaks üle 150 euro.

Story image

Hanna-Liisa

Hanna-Liisa (sünniaasta 2008) on raske puudega laps, kes sündis seljaajusonga ja vesipeaga. Tüdrukut opereeriti songa tõttu juba 1-päevaselt ning vastsündinute osakonnas sai ta diagnoosiks Arnold-Chiari sündroomi. Tegemist on haruldase geneetilise väärarenguga, mis tähendab, et inimese teatud ajuosad ei ole korrektselt välja arenenud.

Hoolimata sellest, et seljaajusongaga lastel on oht jääda halvatuks ning vesipea diagnoos võib tähendada alaarengut, arenes tüdruk tänu meditsiinilistele sekkumistele täiesti eakohaselt – tüdruk on oma elu jooksul käinud kümmekonnal operatsioonil, nii selja- kui peaoperatsioonidel ning talle on paigaldatud ajušunt.

Et Hanna-Liisa oleks pärast operatsioone taas võimeline omal jalul liikuma, on oluline, et laps saaks intensiivset füsioteraapiat. Kahjuks riik ei ole võimeline sellises mahus füsioteraapiat puuetega lastele tagama, mistõttu kutsus Lastefond 2017. aastal ellu projekti „Hanna-Liisa kõndima!“, et tüdrukule heade annetajate toel vajalikku abi võimaldada.

Projekti raames treenib tüdrukut kord nädalas invasportlane ning puuetega inimeste treener Randel Peerna ning tugiisiku abil tehakse mitu korda nädalas spetsiaalseid harjutusi. Lisaks katab fond tüdruku individuaalseid ravivesivõimlemise treeningud. Lapse taastumisele on õla alla pannud ka Fitlap OÜ nõustaja Heikki Mägi, kes toetab Hanna-Liisat tasuta toitumisnõustamisteenusega.

Projekti kogumaksumus on ligi 20 000 eurot aastas. Sellest summast 3345 eurot kattis 2017. aastal Hanna-Liisa ravi toetuseks korraldatud Peetri Jooks.

Story image

Kaarel

Kaarelil (sünniaasta 2014) on diagnoositud Downi sündroom, millega kaasneb vaimne ja füüsiline mahajäämus. Madala lihastoonuse tõttu vajab ta järjepidevat taastusravi, sh on poisile soovitatud väga mitmekülgse toimega ratsutamisteraapiat.

Lisaks taastusravile on Kaarelile vajalik ka logopeediline abi. Lapsel kõne puudub, ta häälitseb, oskab öelda üksikuid sõnu, suhtleb peamiselt emotsioonide ja kehakeele abil, osutab näpuga ning kõigutab muusika saatel keha.

Poisi arengu jaoks on äärmiselt oluline taastusravi ja logopeediteenuse järjepidevus. Seetõttu aitab Lastefond katta poisi ratsutamisteraapia kulud ligi 650 euroga aastas. Lisaks panustab kohalik omavalitsus omalt poolt veidi üle 70 euro. Peale selle toetab fond poisile vajaliku kliinilise logopeedi teenust poolaastas ligi 820 euro ulatuses, millele panustab pere ise lisaks 90 eurot.

Story image

Fredi

Fredil (sünniaasta 2013) on diagnoositud motoorne kõnepuue, mille tõttu vajab poiss järjepidevat logopeedilist abi. Logopeedi tööle aitaks kaasa mitmekülgne ratsutamisteraapia, mille järjepidev võimaldamine ei ole perele aga jõukohane.

Ratsutamisteraapias rakendavad terapeudid vastavalt enda spetsialiteedile samu eesmärke, mida kasutatakse logopeedilises teraapias. Ratsutamisteraapia puhul on teraapiasse aga kaasatud hobune. Paljudes teaduslikes uuringutes on tõestatud ratsutamisteraapia positiivne mõju patsiendile. Hobuse liikumine põhjustab patsiendile propriotseptiivset, vestibulaarset, taktiilset, auditoorset, visuaalset ning maitsemeele sisendit samal ajal – tekib sensoorne integratsioon. Oskus kõne ja keelt vastu võtta, seda töödelda ning produtseerida toetub kõikide eelnevalt mainitud süsteemide koostööle.

Motoorse kõnepuude puhul on ratsutamisteraapia näidustatud, sest hobuse liikumine aitab toetada sensoorse süsteemi organiseerimist, mis omakorda mõjutab motoorset süsteemi ning paraneb lihaskoordinatsioon näopiirkonnas ja väheneb motoorse planeerimise defitsiit. Samuti on mitmete uuringutega tõestatud, et võrreldes traditsioonilises teraapias osalemisega, on patsienti demotivatsioon oluliselt kõrgem osaledes ratsutamisteraapias.

Lastefond katab Fredi ratsutamisteraapia kulud aastas üle 660 euro ulatuses, millele panustab kohalik omavalitsus lisaks 100 eurot.

Story image

Lisete

Lisete (sünniaasta 2010) on raske puudega tüdruk, kellel on diagnoositud atüüpiline autism, kaasasündinud tsüstid peapiirkonnas ning kahepoolne kuulmislangus. Laps hakkas alles kolmeaastaselt kõndima ning tema üks jalg ei arenenud korralikult välja, mistõttu tuleb Lisetel kanda ortoosi.

Suureks mureks on ka see, et Lisete ei käi veel potil, mille puhul võib arstide soovitusel abi leida ratsutamisteraapiast. Nimelt aitab hipoteraapia tugevdada alakõhulihaseid ning seeläbi lapsel paremini oma põie tööd reguleerida.

Ratsutamisteraapia mõju avaldub ja annab tulemusi järjepidevas teraapias osalemises, mis aga kalli hinna tõttu ei ole perele jõukohane. Seetõttu toetab Lastefond tüdruku ratsutamisteraapia kulusid üle 1400 euroga aastas, millele panustab pere ise aasta jooksul lisaks ligi 150 eurot.

Story image

Kristjan

Kristjan (sünniaasta 2005) on raske puudega poiss, kellel on diagnoositud allergiline astma, epilepsia ning segatüüpi spetsiifilised arenguhäired. Poisi toimetulek igapäevaelus ja koolis on raskendatud, mistõttu vajab ta kompleksset taastusravi ja toetust, milleks sobib arstide hinnangul hästi ratsutamisteraapia.

Lapse ema sõnul avaldub Kristjani psüühikahäire väga erineval moel ning kõige raskem on poisil koolis keskenduda ja tunnist osa võtta, kuna ta ei allu korrale, ärritub kergesti ja ei suuda oma emotsioone kontrollida.

Ratsutamisteraapia on vajalik Kristjani üldfüüsilise võimekuse suurendamiseks, lihaskonna tugevdamiseks ja tasakaalu arendamiseks. Lisaks aitab hipoteraapia poisil teistega arvestama ja viha taltsutama õppida, arendada enesekontrollimist ja parandada ka rühti, et ta tunneks end enesekindlamalt.

Lastefond katab Kristjani ratsutamisteraapia kulud aastas 1070 euro ulatuses, millele panustab kohalik omavalitsus lisaks 130 eurot.

Story image

Kaspar

Kasparil (sünniaasta 2008) on diagnoositud üliharuldane kaasasündinud geenirike „3p microdeletion“. Haigus on nii haruldane, et Eestis on ta ainukene sellise rikkega ning mujal maailmas on teada vaid vähesed juhtumid. Last uuritakse geneetiku poolt jätkuvalt, et tuvastada potentsiaalsed rikkega kaasnevad diagnoosid.

Kasparil on kõnepuue, vaime alaareng ja teatavad autistlikud jooned käitumises. Poiss on emotsionaalselt sensitiivne, ärritub ootamatult, viskab pikali või hammustab. Kõige selle tõttu on häirunud eale vastav suhtlemine. Lisaks on poiss motoorselt kohmakas, tema koordinatsioon on häiritud ning tal esinevad epileptilised krambid. Jäsemetes ja vahel ka peaga esineb tegevustreemorit (tahtmatud tugevad tõmblused ja tugev värin). Kaspar ei söö ega riietu ise, ei käi ise potil ning vajab järelvalvet ööpäevaringselt.

Lapse raviarst soovitab poisile ratsutamisteraapiat, sest uuringud on näidanud, et see on kasulik nii laste tserebraalparalüüsi kui ka autismispektri häirete korral. Lastefond toetab Kaspari ratsutamisteraapiat üle 600 euroga aastas, millele panustab kohalik omavalitsus lisaks veidi üle 170 euro.

Story image

Jan

Jan (sünniaasta 2008) on sügava puudega laps, kes sündis enneaegsena. Sünnitrauma tekitas Janile ajukahjustuse, mis väljendub kogu keha haaravates motoorsetes häiretes. Eriti häiritud on tema alajäsemete liikuvus. Poissi vaevab suur lihasspastilisus ehk lihaste kangus, mistõttu suudab ta liikuda üksnes spetsiaalsete harkkarkude abil.

Toetamaks poisi arengut on fond toetanud Jani füsioteraapiat ja ratsutamisteraapia laagrites osalemist juba mitmeid aastaid. 2016. aastal kutsus Lastefond ellu projekti “Jan kõndima!”, et anda arengule läbi intensiivse treeningu hoogu juurde ning täita Jani unistus ise kõndida.

Projekti raames on Jani treeninud kord nädalas invasoprtlane ning puuetega inimeste treener Randel Peerna ning tugiisiku abil teeb poiss 4-5 korda nädalas spetsiaalseid harjutusi. Lisaks katab fond lapse suvised ratsutamisteraapia laagris osalemised. Jani taastumisele on õla alla pannud ka Fitlap OÜ nõustaja Heikki Mägi, kes toetab teda tasuta toitumisnõustamisteenusega.

Tänaseks on Jani iseseisev liikumine harkkarkude toel paranenud ning taanduma hakkab ka hirm kõndimise eest. Tänu toitumisnõustamisele on poisi kehakaal vähenenud, mis omakorda toetab liikuma hakkamist. Kuna tulemused tulevad tasapisi, on äärmiselt oluline järjepidevus ning projekt Jani unistuse täitmiseks jätkub.

Projekti kulu on ligi 12 000 eurot aastas.

Vaata videot
Story image

Patrik

Patrikul (sünniaasta 2006) on varases lapseeas põetud kõrvapõletike tõttu kuulmislangus, mistõttu peab ta kuulmisaparaate kasutama. Kuulmislangusest tingituna on poisil raske kõnepuue ning raskused sotsialiseerumisel. Lapsele põhjustab probleeme ka nõrk lihastoonus, mistõttu vajab ta tuge füüsilises arengus. Lisaks avastati Partikul ka 12. kromosoomi lühikese õla trisoomia.

Lapse seisundit on aidanud parandada osalemine hipoteraapia laagrites, mis on mõjunud positiivselt nii Patriku füüsilisele kui ka emotsionaalsele tervisele - laps on teraapia läbinuna parema rühiga ning teotahtelisem. Lastefond on toetanud Patriku hipoteraapia laagrites osalemist igal suvel alates 2014. aastast. Alates 2017. aasta jaanuarist toetab Lastefond ka Patriku regulaarset ratsutamisteraapiat.

Lisaks aitab fond katta Patriku muusikateraapia tundide kulud (1200 eurot aastas). Muusikateraapia eesmärk on arendada sotsiaalseid oskusi ning tähelepanu- ja keskendumisvõimet, korrastada tundeelu, parandada motoorseid oskusi ja kehatunnetust.

Varem on Lastefond aidanud Patrikule muretseda ka kuuldeaparaadi ning hüvitanud ajavahemikul september 2014–veebruar 2015 iga kuu transpordikulud 100 euro ulatuses.


Story image

Stepan

Stepanil (sünniaasta 2013) on diagnoositud psühhomotoorse arengu mahajäämus, mille tõttu on poisi areng märkimisväärselt hilistunud ning tema motoorika, kõne ega mitteverbaalsed oskused ei vasta eale.

Seoses arenguprobleemidega tuleb Stepanil käia igal nädalal oma elukohast 20 kilomeetri kaugusel füsioterapeudi ja logopeedi juures. See toob kaasa aga suured sõidukulud, mis käivad lapsevanematele üle jõu.

Kuna lapse arengu huvides on väga vajalik, et Stepan saaks regulaarselt teenusel käia, toetab Lastefond pere raviga seotud sõidukulude katmisel.


Story image

Adele

Adelel (sünniaasta 2004) on diagnoositud laste tserebraalparalüüs. Kuna lapse kõnnimuster oli häirunud, tehti talle operatsioon Saksamaal, mis pikemas perspektiivis muudab ta kõnnimustri paremaks ja lubab seeläbi aktiivsemalt osaleda igapäevaelu tegevustes ja pikemat maad iseseisvalt jalgsi käia. Selleks on aga operatsioonijärgselt vajalik vähemalt kahe aasta pikkune regulaarne füsioteraapia ja vesiravi.

Lisaks haigekassa poolt rahastatud füsioteraapiale vajab Adele täiendavalt ühe korra nädalas füsioteraapiat saalis ja üks kord nädalas basseinis. Väga olulisel kohal on just individuaalne vesiravi, et soodustada lapse kiiremat paranemist. Adelele ei sobi rühmatunnid, kuna ta eelistab vaikust ja on ise väga motiveeritud töötama terapeudiga üks ühele.

Teraapia mahu on ette kirjutanud last opereerinud kirurgid, et kindlustada maksimaalselt hea ravitulemus patsiendi liikumisfunktsiooni osas. Lastefond toetab Adele individuaalset ravivesivõimlemist ja täiendavat füsioteraapiat üle 2800 euroga aastas, millele panustab kohalik omavalitsus 140 eurot ning pere ise aasta jooksul lisaks 170 eurot.
Story image

Sander

Sander (sünniaasta 2011) sündis kahepoolse neurosensoorse kuulmislanguse ning lülisamba väärarenguga. Lapsele on paigaldatud ajutüve implantaat ning hiljuti on olukorra leevendamiseks ja seisundi parandamiseks läbinud Sander lülisamba operatsiooni. Lapse seljal ja kaelal esineb aga endiselt kõverusi ning palju lihaspingeid. Kuna seljas asuva implantaadi tõttu on igasugused põrutamisohuga treeningud Sanderile mittesoovitatud, on ujumine üks parimaid viise ta pingeid leevendada ning lihaseid treenida.

Lastefond toetab Sanderile vajalikku regulaarset individuaalset füsioteraapiat vees üle 1250 euroga, millele panustab kohalik omavalitsus lisaks 500 eurot.


Story image